Meelis Milder: tugev ülikool loob tugeva ühiskonna – ettevõtjatel on selles oma osa mängida

Milline on Sinu side Tartu Ülikooliga?

Võiks öelda, et elumuutev ja perekondlik. Nii minu abikaasa kui ka tütar on ülikooli vilistlased. Olen Pärnust pärit. Mäletan, kui hakkasime klassivendadega ülikooli sisseastumise avaldust viima, keerasime Raekoja platsilt Ülikooli tänavasse ning nägime eemalt ülikooli peahoonet ja selle kuut sammast. Siis teadsin, et see koht ja selle ajalugu on midagi, millest tahan osa saada.

Alustasin õpinguid tollases Tartu Riiklikus Ülikoolis majandusküberneetika erialal aastal 1976 ja sellest ajast peale on ülikoolil minu elus olnud oluline roll. Õpingud kujundasid suures osas minu elutee ja arusaamise maailmast: kursusekaaslased õpetasid suhtlema ja elu mõnuga võtma, ehitusmalev organiseerima, katkematu suhe teaduskonnaga (hiljem õppetooliga) andis põhjuse oma juhtimispraktikat akadeemilises vormis üldistada ja tudengitele esitada. Kõik see on toonud mind tänaseks ülikooli tagasi külalisõppejõuna. Kuulun majandusteaduskonna vilistlasühingusse Hermes. Olen eri aegadel olnud ülikooli sihtasutuse liige ja kuratooriumi liige. Ülikool on mind tunnustanud ka Tartu Ülikooli Tänutähega.

Milline oli Sinu tudengielu, kas meenub toredaid hetki või inspireerivaid õppejõude?

Seitsmekümnendate teise poole tudengielu oli poliitiliselt skisofreeniline, aga muidu paljude võimaluste aeg, nagu ülikooliaeg ikka. Päeval arutlesime arenenud sotsialismi eri aspektide üle, õhtul jõime ühikas õlut, mängisime bridži ja laulsime isamaalisi laule. Meil oli väga tugev ja kokkuhoidev kursus, suhtleme siiamaani. Ehitusmalev andis võimaluse suhelda teiste kõrgkoolide üliõpilastega, teenida raha ning praktiseerida töö korraldamist ja juhtimist. Suvistel maleva kokkutulekutel kohtusid tulevased Eesti tippjuhid, -arstid, -juristid, -ajakirjanikud, muude erialade esindajad ja ettevõtjad. Maleva taidluskavad pakkusid loovaid võimalusi naeruvääristada tolleaegset ühiskonnakorda. Õppetöö jagunes laias laastus kaheks (kui sõjaline õppekava välja arvata): punased ained ja erialased ained. Punaste ainete mõju võiks piirduda mõistmisega, kuidas üks ideoloogia luuakse ning selle najal maailmavallutuslikku ja vägivaldset ühiskonnakorda arendatakse. Muidugi lisandus sellele ka võime omandada sadu lehekülgi poliitilist teksti. Erialased ained pakkusid aga võimalust maailmast süsteemselt aru saada: mõista, et alati on olemas põhjused ja tagajärjed. Et valemi pooled peavad võrduma. Et enamikku maailma asju on võimalik süsteemselt kirjeldada.

Kõik ülikooli raamatukogud pakkusid palju lugemist. Alustasin veel tollal Toomemäel asunud õpperaamatukogus, hiljem avastasin meie Leningradi (nüüd Narva) mnt esimesel korrusel paikneva lugemissaali. Kahjuks avati raamatukogu uus hoone pärast minu lõpetamist, aga olen seal ka hiljem suurepäraselt aega veetnud. Minu kursust õpetanud õppejõudude kvaliteet oli väga hea, isegi punaseid aineid õpetati kirglikult ja põhjalikult. Meeles on tollal noor sotsialismi poliitökonoomia õppejõud Vello Peedimaa, kelle abil tekkisid esimesed kahtlused sotsialistliku majandussüsteemi jätkusuutlikkuses. Erialaselt olid väga tugevad meie matemaatika ja statistika õppejõud. Tunnustan kateedrijuhatajat Heiki Müüri, kes algatas ja toetas majandusküberneetika õpinguid ülikoolis. Süsteemprogrammeerimise alused tegi põnevaks Ain Isotamm.

Mida tähendas Sulle ülikooli diplom siis ja mida tähendab see nüüd?

Ma olen selle üle uhke – uhke, et olen Tartu Ülikooli vilistlane ja et olin omal ajal Tartu Ülikooli tudeng. Mäletan, et kandsime tekleid peas kogu stuudiumi vältel. Pean kuuluvust märkivaid atribuute oluliseks. Mul on kapis ka uuem, must-valge ülikooli tekkel ja majandusteaduskonna pusa, mida kannan uhkusega loengutes. Diplom kinnitas minu kvalifikatsiooni majandusteadlase, küberneetikuna. Noh, ma ei olnud ju aastal 1981 ei teadlane ega küberneetik, aga see andis piisava enesekindluse edasiseks. Olen hilisemas elus võtnud tööle palju noori inimesi ja lugenud nende CV-sid. Tartu Ülikooli haridus on minu silmis alati toonud lisapunkte. Konkreetsest kraadist olenemata usun akadeemilise hariduse lisaväärtusesse.

Miks otsustasid omal ajal seitsmenda samba fondi loomisse panustada?

Sellest on juba päris palju aega möödas. Ühelt poolt tundub, et ajastu vaimsus oli selline... Me pidime oma riigi ja selle institutsioonid kõik koos üles ehitama – igaüks seal, kus ta parasjagu sattus olema, ja vastavalt oma võimalustele. Meie ettevõtetel läks juba päris hästi ning soovisime oma energiat ja ressurssi ka avalikule sektorile pakkuda. Mina tahtsin siis lisaks mitmesugustele teistele ettevõtmistele aidata kaasa oma alma mater’i tegevusele. Teisalt otsis ka ülikooli juhtkond ise ettevõtjatega kontakti. Ülikool sai esimesi suuremaid väliseesti annetusi ja nii tekkis vajadus luua ülikooli kõrvale sihtasutus oma fondidega, et neid annetusi hallata. Sel ajal tehti veel otsuseid kiiresti ja usalduslike isiklike kontaktide abil. Minu ja mitme hilisema asutaja poole pöördus rektor Peeter Tulviste nimel minu hea sõbra Mart Raigi õde Katri Raik, kes töötas sel ajal rektori referendina. Loomulikult olin ma valmis appi minema.

Mis oli fondi loomise ajend – kas pigem tänu, mure või lootus?

Jällegi, palju aega on möödas. Aga usun, et põhiannetajate jaoks – ja suuremad annetused tulid tol ajal valdavalt ülikooliga seotud väliseestlastelt – oli ajendiks nii nostalgia, tänu kui ka soov kindlustada eestikeelse hariduse kvaliteet ka kasinatel aegadel. Meie peaeesmärk asutajatena oli eeskätt luua fond, mõelda läbi selle struktuur ja võimekus annetusi vastu võtta, kasvatada fondi vahendeid ja jagada neid eesmärgipõhiselt. Pidasime moraalseks enne teiste tehtud annetuste jagamist ka ise fondi rahaliselt panustada. Tollases, tänapäeva mõttes vaeses Eestis oli annetuskultuur alles sündimas. Seda märgilisem ja hingeminevam oli paguluses elanud (ja ilmselt samuti kasinalt alustanud, kuid välismaal oma elu üles ehitanud) eakate Eesti patriootide loomulik otsus oma varad ülikoolile kinkida või pärandada.

Miks on annetamine Sinu jaoks oluline?

Öeldakse, et annetamine teeb hingele head, nagu iga heategu. Annetamine annab võimaluse hoida saamine ja tagasiandmine heas vahekorras, minu jaoks on see üks elu peamisi põhimõtteid. Annetamisel on see lisavõlu, et soovi korral saab otsustada, mida toetada või tähtsustada. Lisaks on võimalik valida annetusviis, mis on püsiva iseloomuga, et teha head pikema aja jooksul. Annetamine on minu jaoks seotud ka tänulikkusega. On olukordi ja isikuid, mis või kes mõjutavad positiivselt meie käekäiku. On tähtis, et me neid ei unustaks ja võimaluse korral omakorda toetaks. Olen alati olnud tänulik oma hariduse eest. Olen õppinud väga heades koolides, mis kõik on mind kujundanud ja minu arengut toetanud. Seega olen oma tänu annetustega väljendanud nii Pärnu Koidula Gümnaasiumile kui ka Pärnu Vanalinna Põhikoolile. Ülikool paikneb loogiliselt samas reas.

Mida oled selle fondi toetajana vastu saanud mitte ainult materiaalselt, vaid ka tunnetuslikult?

Mul on siiani hea meel, et sain olla ülikooli jaoks olulise ja selle tegevust toetava fondi asutamise juures. Minu jaoks on suurem tähendus sellel, et nii sihtasutus kui ka fond said loodud ning tegevuspõhimõtted kokku lepitud ja rakendatud. Hea meel on selle üle, et fondi kaudu on hiljem toetatud paljusid Tartu Ülikooli tudengeid ja doktorante nende õppe- ja teadustöös. Konkreetsel rahalisel annetusel on pigem sümboolne tähendus.

Mida arvad mõttest, et annetus on investeering?

Laiemas tähenduses kindlasti. Kitsamas mõttes võiks aga olla oluline, et annetust ei kasutataks korraga ära, vaid et see jääks fondis või fondina kasvama ja väljamakseid tehtaks üksnes tekkinud lisaväärtuse arvelt. Nii saaks ka tegelikult annetusest investeering ja sel oleks pikemaajalisem mõju.

Miks on Sinu arvates tähtis, et tugeva teadus- ja haridusasutuse arengusse panustaksid ka vilistlased ja ettevõtjad?

Minu jaoks esmasest põhjusest oli juba juttu: vajadus tagasi anda, võimalus pakkuda jätkuvat toetust nii tudengitele kui ka õppejõududele ülikoolis, mis mõjutas omal ajal oluliselt minu arengut. Teiseks, aktiivsete ettevõtjate ja ühiskonnaliikmetena tunnetame probleeme, mille lahendamist saame aidata sihipärase rahastamisega uurida ja lahendada. Lisaks teevad eraannetused ja -toetused ülikooli ainult tugevamaks. Elujõuline ülikool tagab parema hariduse ja teadusväljundi, see omakorda tugevama ühiskonna.

Mis on Sinu hinnangul suurim risk, kui jätame hariduse ja teaduse ainult riikliku rahastuse hooleks?

Eraannetused ja -toetused loovad paindlikkust ja on üldjuhul täpsemalt sihitud. Samuti liidavad need vilistlaskonda ja laiemalt ühiskonda ülikooliga, tekitades seeläbi rohkem meietunnet.

Mida ütleksid inimesele, kes kahtleb, kas tema annetus Tartu Ülikoolile oleks üldse piisav?

See on küsimus pigem fondi nõukogule. Toonitaksin, et peale rahaliste annetuste on veel teisigi võimalusi vilistlasena ülikooli toetada: pakkuda tudengitele praktikakohti ning bakalaureuse- ja magistritöö teemasid, toetada konverentside jmt korraldamisega, olla mentor või juhendaja, esineda külalislektorina, osaleda nõukodades jpm.

Mis võiks aidata annetamiskultuuri kasvatada – kas rohkem eeskujusid, läbipaistvust või lugusid?

Parim võimalik algus oleks teha tööd tudengitega, tulevaste vilistlastega – et nende jaoks oleks tähtis hoida sidet ülikooliga ja loomulik anda tagasi. Vilistlasliikumist ja -ühinguid tuleks arendada ja toetada, et nad mõistaksid oma vajalikkust ülikoolile. Annetamistegevus võiks olla nähtavam: siin tulevad appi lood ja eeskujud. On naiivne mõelda, et vilistlased peaksid annetamiseni ise jõudma. Ülikoolil on siiski tähtis roll luua omapoolne väärtuspakkumine ning seda aktiivselt ja tulemuslikult rakendada.

Kuidas võiks fond Tartu Ülikooli 400. sünnipäeval, 2032. aastal välja näha?

Mõjukas, nii rahaliselt kui ka nähtavuse poolest. Suure juubelini jäänud seitsme aasta jooksul on see tehtav. Tartu Ülikooli seitsmenda samba fondi kogutakse annetusi, et toetada hea õppeedukusega, aktiivseid ja andekaid üliõpilasi nende õppe- ja teadustöös. Fond asutati 1998. aastal ja sellele andis nime Tartu Ülikooli Sihtasutuse toonane patroon Lennart Meri, kes viitas seitsmendale sambale kui tarkusesambale.

Lisainfot leiab sihtasutuse veebilehelt.