Voldemar Jaanberg lähedase meenutustes: kuidas tema pärand toetab tänaseid üliõpilasi

„Ta oli väga avatud meelega ja tundis siirast huvi nooremate vastu. Ta kuulas tähelepanelikult, mida me rääkisime ja tahtis alati teada, mis maailmas toimub,“ meenutab väliseestlane Piret Koppel.

Koppel külastas 20. märtsil Tartu Ülikooli majandusteaduskonda koos oma sugulaste Ines Väliste ja Kalev Välistega, et jagada mälestusi Jaanbergist ning tema pärandi kujunemisest. Ta oli seotud ka Jaanbergi pärandi Eestisse toomise ja korraldamisega 2000. aastate keskel.

Piret Koppel tundis Voldemar Jaanbergi peretuttavana juba aastaid. Nende perede side ulatub tagasi aega, mil Koppeli isa ja Jaanberg õppisid koos Varssavis. Teine maailmasõda viis nad eri suundadesse, kuid hiljem kohtuti taas Rootsis, kus elati mõnda aega ka ühise katuse all. Sealt edasi viis elu pered Kanadasse. Jaanbergid suundusid Torontosse ja Koppeli pere Montreali, kuid omavaheline side säilis ning üksteist külastati regulaarselt.

Koppeli sõnul jäi Jaanberg meelde iseseisva, humoorika ja eluterve uudishimuga inimesena. Ta hindas vestlusi ja mõttevahetust ning oli avatud uutele ideedele. Samal ajal oli ta väga iseseisev, st ta ei elanud tavapärases töö rütmis, vaid korraldas oma elu omal moel, tuginedes oskuslikule majandamisele ja investeeringutele. Ta tegeles aiandusega, pidas väikest roosiaeda ning hoolitses oma kodu eest ise.

Voldemar Jaanberg õppis Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas aastatel 1935–1939, mil majandusteaduskond tegi läbi kiire arengu. „Majandusteaduskond arenes 1920.–1940. aastatel väga kiiresti. Kui alguses oli õppetöö killustunud ja toimus mitmes keeles, siis 1930. aastate lõpuks oli tase juba väga hea,“ ütleb professor Urmas Varblane. „Voldemar Jaanberg õppis Tartu Ülikoolis aastatel 1935–1939 ning sai just selle aja parima majandushariduse, mida Eestis oli võimalik omandada.“

Koppeli sõnul ei olnud Jaanbergi otsus toetada Tartu Ülikooli juhuslik.
„Ta rõhutas sageli, et me oleme väike rahvas ja rikkust ei pruugi olla palju, aga tarkus on see, mida saab kasvatada,“ selgitab ta. Haridus ja teadmised olid Jaanbergi jaoks väärtused, mille kaudu panustada ühiskonda ka siis, kui elu viis Eestist kaugele.

Jaanberg pärandas oma testamendiga Tartu Ülikoolile üle 370 000 Kanada dollari, mille toel loodi 2008. aastal tema nimeline stipendiumifond. Tunnustusena tema panuse eest kuulub Jaanberg Tartu Ülikooli auliikmete hulka. Fondi kaudu on toetatud paljusid majandusteaduskonna üliõpilasi ja teadlasi, kellest mitmed, nagu majandusteaduskonna õppe asejuhataja ja kaasprofessor Anne Reino ning kaasprofessor Oliver Lukason, tegutsevad täna vastutusrikastel akadeemilistel ametikohtadel.

Jaanbergi pärand ei väljendu üksnes tema enda panuses, vaid ka võimaluses, et see mõju kestab edasi. Tema nimeline fond Tartu Ülikooli Sihtasutuse juures on avatud ka uutele toetajatele, kes soovivad panustada haridusse ja tulevaste põlvkondade arengusse. Fondiga saab tutvuda siin.

Tänases olukorras, kus kõrghariduse rahastus on surve all ja stipendiumite roll kasvab, on selliste fondide tähtsus üha suurem. Stipendiumid aitavad tuua ülikooli andekaid õppijaid nii Eestist kui ka välismaalt ning toetada nende õpinguid ja teadustööd.

„Püsige ja kasvage, sest see teeks Voldemar Jaanbergile kõige rohkem rõõmu,“ ütleb Koppel. „Ta oleks kindlasti uhke selle üle, kui kaugele Tartu Ülikool on jõudnud.“

Kohtumisel osalesid külalistena Piret Koppel koos Ines ja Kalev Välistega, Tartu Ülikooli majandusteaduskonnast Anne Reino, Urmas Varblane, Oliver Lukason, Madli Vaher ja Juta Sikk ning Tartu Ülikooli Sihtasutusest Liisa Kuus.