14.02.2004
Flory ja Erik Kalve fond majandusharidust toetamas
Rootsis elav eestlanna Flory Kalve müüs oma perekonna mereäärse suvekodu, asutamaks 2004.a. algul Tartu Ülikooli Sihtasutuse juurde ligi 700 000-kroonist fondi majandusüliõpilaste toetuseks.
Rootsis elav eestlanna Flory Kalve müüs oma perekonna mereäärse suvekodu, asutamaks 2004.a. algul Tartu Ülikooli Sihtasutuse juurde ligi 700 000-kroonist fondi majandusüliõpilaste toetuseks.
1944. aastal Rootsi põgenenud Flory ja Erik Kalve olid esimesed eestlased, kes rajasid endale kauni suvekodu Stockholmi saarestikus. Uvö saarel (Öökullisaarel) asunud suvila juurde kuulus muu hulgas ehtne eesti saun ning paadisild.
«Kõige õnnelikumatena olemegi tundnud end siin Rootsis selle «Merekodu» ilusas looduses,» on Flory Kalve tunnistanud kirjas Tartu Ülikooli majandusteaduskonna emeriitprofessorile Valner Krinalile. «Seal tundsime, et saime nagu tagasi midagi oma nooruspäevade Eestist, sest meie mõlemi kasvamisega on möödunud veekogude läheduses: Erikul mereavaruses ja minul vesiveskite idüllis.»
Mõni aeg tagasi otsustas Flory Kalve selle suvekodu müüa, et osa rahaga asutada fond Tartu ülikooli majandusüliõpilastele stipendiumi maksmiseks. Fond hakkab kandma Flory ning 1987. aastal lahkunud Erik Kalve nime.
«Loodan ja soovin, et nüüd sellest armsast kohast loobumine oleks väikeseks abiks tuleviku majandusteadlastele vabas Eestis,» kirjutas Kalve Tartusse.
Õpingud Eestis
Oma Stockholmi kodus telefoni võttes on proua Kalve reibas, kuid tagasihoidlik.
«Mul ei ole endast palju rääkida,» väidab ta. Flory sündis 1908. aastal Järvamaal Amblas, lõpetas Tallinna Pedagoogiumi ning õppis ka Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas. Eestis töötas ta algkooliõpetajana.
Erik Kalve sündis 1904. aastal Kuressaares ning õppis Tallinna Poeglaste Kommertsgümnaasiumis ning Tallinna kolled¸is. Juba õpingute ajal töötas ta ETKs ja kindlustusseltsis «Talu», hiljem mitmes riigiasutuses. 1938. aastal lõpetas ta cum laude Tartu Ülikooli majandusteaduskonna.
1944. aastal viis väike ülekoormatud mootorpaat Kalved viimaste põgenike seas Rootsi. Floryst sai seal pangaametnik, Erik Kalvest aga majandusteadlane, hiljem ka kindlustusseltsi «Trygg» ning Svenska Handelsbankeni töötaja.
«Juba minu abikaasa soovis, et suvekodu müügist osa läheks Tartu Ülikooli majandusteaduskonnale,» lausub Flory. «Tal endal oli raske õppida, sest ta pidi samal ajal ka töötama.»
Tulu ühiskonnale
Tartu Ülikooli Sihtasutuse Flory ja Erik Kalve allfondi stipendiumi algkapital on 689 000 krooni ning see on avatud täiendavateks annetusteks. Fondi tootluse põhjal makstakse edasistelt kasvikutelt stipendiume majandusteaduskonna noorte teadlaste ning üliõpilaste uurimistöö edendamiseks, sh täiendõppeks Põhjamaades. Stipendiumile saavad kandideerida kõik majandusteaduskonna diplomiõppe ja kraadiõppe üliõpilased ning teadurid, kuid kahe võrdse kandidaadi korral eelistatakse seda, kes kuulub Kalvede koduseltsi EÜS Põhjala.
«Sihtasutuse koostöö annetajaga stipendiumifondi loomisel ei ole mitte lõpp, vaid algus,» ütles TÜ Sihtasutuse tegevdirektor Toomas Neemre. «See ei ole ülikooli ega annetaja kitsas kasu, vaid hoopis laiem ja pikaajalisem tulu kogu ühiskonna jaoks. On ju haridust ja teadustööd toetava organisatsiooni aktsionärid ja virtuaalosanikud tegelikult kõik ülikooli toetamiseks koondunud inimesed.»
(artikkel terviklikul kujul ilmunud 14.02.2004 "Postimehes")
1944. aastal Rootsi põgenenud Flory ja Erik Kalve olid esimesed eestlased, kes rajasid endale kauni suvekodu Stockholmi saarestikus. Uvö saarel (Öökullisaarel) asunud suvila juurde kuulus muu hulgas ehtne eesti saun ning paadisild.
«Kõige õnnelikumatena olemegi tundnud end siin Rootsis selle «Merekodu» ilusas looduses,» on Flory Kalve tunnistanud kirjas Tartu Ülikooli majandusteaduskonna emeriitprofessorile Valner Krinalile. «Seal tundsime, et saime nagu tagasi midagi oma nooruspäevade Eestist, sest meie mõlemi kasvamisega on möödunud veekogude läheduses: Erikul mereavaruses ja minul vesiveskite idüllis.»
Mõni aeg tagasi otsustas Flory Kalve selle suvekodu müüa, et osa rahaga asutada fond Tartu ülikooli majandusüliõpilastele stipendiumi maksmiseks. Fond hakkab kandma Flory ning 1987. aastal lahkunud Erik Kalve nime.
«Loodan ja soovin, et nüüd sellest armsast kohast loobumine oleks väikeseks abiks tuleviku majandusteadlastele vabas Eestis,» kirjutas Kalve Tartusse.
Õpingud Eestis
Oma Stockholmi kodus telefoni võttes on proua Kalve reibas, kuid tagasihoidlik.
«Mul ei ole endast palju rääkida,» väidab ta. Flory sündis 1908. aastal Järvamaal Amblas, lõpetas Tallinna Pedagoogiumi ning õppis ka Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas. Eestis töötas ta algkooliõpetajana.
Erik Kalve sündis 1904. aastal Kuressaares ning õppis Tallinna Poeglaste Kommertsgümnaasiumis ning Tallinna kolled¸is. Juba õpingute ajal töötas ta ETKs ja kindlustusseltsis «Talu», hiljem mitmes riigiasutuses. 1938. aastal lõpetas ta cum laude Tartu Ülikooli majandusteaduskonna.
1944. aastal viis väike ülekoormatud mootorpaat Kalved viimaste põgenike seas Rootsi. Floryst sai seal pangaametnik, Erik Kalvest aga majandusteadlane, hiljem ka kindlustusseltsi «Trygg» ning Svenska Handelsbankeni töötaja.
«Juba minu abikaasa soovis, et suvekodu müügist osa läheks Tartu Ülikooli majandusteaduskonnale,» lausub Flory. «Tal endal oli raske õppida, sest ta pidi samal ajal ka töötama.»
Tulu ühiskonnale
Tartu Ülikooli Sihtasutuse Flory ja Erik Kalve allfondi stipendiumi algkapital on 689 000 krooni ning see on avatud täiendavateks annetusteks. Fondi tootluse põhjal makstakse edasistelt kasvikutelt stipendiume majandusteaduskonna noorte teadlaste ning üliõpilaste uurimistöö edendamiseks, sh täiendõppeks Põhjamaades. Stipendiumile saavad kandideerida kõik majandusteaduskonna diplomiõppe ja kraadiõppe üliõpilased ning teadurid, kuid kahe võrdse kandidaadi korral eelistatakse seda, kes kuulub Kalvede koduseltsi EÜS Põhjala.
«Sihtasutuse koostöö annetajaga stipendiumifondi loomisel ei ole mitte lõpp, vaid algus,» ütles TÜ Sihtasutuse tegevdirektor Toomas Neemre. «See ei ole ülikooli ega annetaja kitsas kasu, vaid hoopis laiem ja pikaajalisem tulu kogu ühiskonna jaoks. On ju haridust ja teadustööd toetava organisatsiooni aktsionärid ja virtuaalosanikud tegelikult kõik ülikooli toetamiseks koondunud inimesed.»
(artikkel terviklikul kujul ilmunud 14.02.2004 "Postimehes")