Tartu Raefond toetab üliõpilasi, kelle uurimistööd kujundavad linna tulevikku

Toetuse pälvinud stipendiaadid tegelevad väga erinevate valdkondadega, kuid neid ühendab soov panustada Tartu kui elamisväärse, uuendusmeelse ja rohelise linna arengusse. Tartu abilinnapea ja stipendiumi hindamiskomisjoni esimees Lemmit Kaplinski kiitis taotlejaid nende sügava huvi eest oma teema vastu.

„Mitu tööd puudutasid linnaruumi ja -keskkonda, haakudes hästi Tartu eesmärkidega olla hea elukeskkonnaga linn, kus väärtustatakse tervislikke vaba aja veetmise võimalusi ja mitmekesist loodust meie rohealadel. Samavõrd tahan tuua esile ka tudengeid, kes näevad oma uurimisvaldkonna seoseid Tartu kui maineka hariduslinnaga ja kelle edasisest teadustööst võib olla kasu meie koolidele, ning tudengeid, kes mõtestavad linna ruumilise arenguga kaasnevaid protsesse,“ kommenteeris Kaplinski. Ta lisas, et Tartu Raefond toetab noori Tartule oluliste teemade ja küsimuste uurimisel ka edaspidi. See on linna jaoks ainulaadne võimalus luua ühes üliõpilastega paremat Tartut.

Riigiteaduste üliõpilast Marten Auni tunnustati Tartu Raefondi stipendiumiga juba teist korda. Aun keskendub oma uurimistöös kliimapoliitika teemadele kohalikes omavalitsustes. „Usun, et kliimateemade tähtsale kohale seadmine on trend, mis peab ka tulevikus jätkuma,“ ütles Aun, kes loodab oma uurimistööga erakondadele näidata, et kliimateemade eest seismine läheb üliõpilastele korda.

Bioloogia ja elustiku kaitse õppekava üliõpilane Olivia Parkman kirjutab lõputööd linnastumise mõjust punaoravatele. Ta peab stipendiumi saamist tõestuseks sellest, et ta on õigel teel maailma paremaks muutmisel. „Loodan, et minu lõputöö aitab kaasa positiivsetele muutustele Tartu linnaelus, muutes linna loodussõbralikumaks ja innustades ka teisi noori panustama parema tuleviku nimel," sõnas Parkman.

Õppekaval infotehnoloogia mitteinformaatikutele õppiv Mariliis Mieler-Tallo uurib toidujäätmete vähendamise võimalusi kodumajapidamistes ning loodab, et tema töö võib aidata kujundada Tartut teadlikumaks ja jätkusuutlikumaks linnaks. „Stipendium on mulle suur tunnustus ja toetus, mis annab võimaluse keskenduda süvitsi oma uurimistööle,“ kommenteeris Mieler-Tallo.

Gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja õppekava üliõpilane Kaarel Laak keskendub magistritöös tehisintellekti kasutamisele hariduses. „Loodan, et minu magistritöö aitab kaasa teadlikule ja läbimõeldud tehisintellekti rakendamisele õppetöös, toetades nii õpilasi kui ka õpetajaid ning on kasulik materjal hariduspoliitika kujundajatele. Tartu kui haridus- ja teaduslinn võiks olla eeskujuks kogu Eestile selles, kuidas uued tehnoloogiad haridusega siduda. Pikas perspektiivis võib selline areng aidata kujundada Tartu noortest tulevikule suunatud, loovad ja digipädevad spetsialistid ning seeläbi tugevdada linna konkurentsivõimet ja majanduslikku arengut,“ sõnas Laak.

Samuti gümnaasiumi loodusteaduste õpetajaks õppiv Mare Sadam analüüsib magistritööga gümnaasiumiõpilaste oskust lahendada fotosünteesi kui interdistsiplinaarse loodusteadusliku nähtusega seotud probleeme. Ta usub, et tulevased töötajad, kes oskavad neid teadmisi kasutada, saavad aidata kaasa ökoloogiliselt tasakaalustatud haljasalade loomisel, kasvuhoonete valgusreostuse vähendamisel ja vana lennuvälja kasutamisel päikesepatareide alusena. Seeläbi loodab ta aidata kaasa Tartu kujundamisele rohelise elukeskkonna ja kestliku energiamajandusega linnaks.

Hanna-Annika Kuulmets, kes õpib magistriõppes semiootikat ja kultuuriteooriat, tutvustab oma uurimistöös linnakoriluse potentsiaali linnaplaneerimises. Tema töö avastab ka linnaloodusega suhestumise nüansse. Näiteks seda, miks inimene üldse midagi linnast korjab, mis ajendab teda linnaloodusega säärasesse kontakti astuma ja kuidas see kontakt mõjutab inimese suhet tema kodukandiga. „Nende küsimuste vastused võiksid tulevikus aidata kaasa linnalooduse (ja ka linnakeskkonna) kujundamisele,“ on Kuulmets lootusrikas.

Bioloogia ja elustiku kaitse üliõpilane Katariina Hein kirjutab lõputööd, mis käsitleb linnade elurikkuse probleeme ja võimalusi maismaal ja vees ning loodushariduse edendamist läbi harrastusteaduse. Stipendiumi pälvimine on tema jaoks suur au. „Tahan oma uurimistööga panustada Tartu linna rohealade rikastamisesse, et siin oleks koht ka nendele liikidele, keda tavaliselt linnas ei näe. Lamapuit (toim. – mahalangenud puude mittetäisväärtuslik puit) on väga mitmekülgne ja tähtis elupaik ning stipendiumi saamine annab veelgi julgust edasi uurida,“ kommenteeris Hein.

Katariina Kuusaru, kes õpib samuti bioloogia ja elustiku kaitse õppekaval, püüab teha Tartu linnaruumi siilidele ohutumaks, uurides siile mõjutavaid tegureid linnakeskkonnas. „Oleks äge, kui varsti oleks Tartu täis siiliväravatega aedu,“ sõnas Kuusaru, kes on korraldamas ka kampaaniat „Siilisõbralik Tartu linn“. Tema hinnangul on ajal, mil mujal Euroopas on märgatud siilide arvukuse langust ja tugevdatud nende kaitsemeetmeid, siilide uurimine vägagi päevakohane.

Geograafia üliõpilane Irma Leene Kiho soovib oma bakalaureusetööga näidata, kuidas luua uuenduslikul ja pilkupüüdval viisil Tartu linna brošüürkaarte, mis ühtlasi õhutaks kaardikasutajaid kohaliku kultuuriga tutvuma ning linnaruumis vaba aega veetma.

Kunstiajaloo üliõpilane Birgit Raidna uurib nõukogudeaegset tööstusarhitektuuri ning selle ümberkohandamist ja rolli kaasaegses linnaruumis Tartu Aparaaditehase näitel. Tema uurimistöö on seotud ÜRO kestlike arengu eesmärkidest kestlike linnade ja kogukondade teemaga, kuna hoonete ümberkohandamine on kõige jätkusuutlikum ehitusmeetod nii ökoloogilise jalajälje kui ka kultuuriloo mõttes.

Tartu Raefondi stipendium on Tartu linna ja Tartu Ülikooli Sihtasutuse koostöös välja antav stipendium Tartu Ülikooli bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilastele. Selle eesmärk on motiveerida üliõpilasi käsitlema oma uurimistöös või essees Tartu linna väljakutseid või linna arengut ÜRO kestliku arengu eesmärkide valguses. Käsitletavate teemade hulka kuuluvad näiteks keskkonnamõju, kliimamuutused, kultuuriruumi elujõulisus ja hariduse kättesaadavus.