Selgusid 2024. aasta Lennart Meri auhindade laureaadid

21. veebruaril kuulutati Tartu Ülikooli aulas toimunud vabariigi aastapäeva aktusel välja 2024. aasta Lennart Meri magistritöö auhinna ja teadustöö auhinna saajad. 6000 euro suuruse teadustöö auhinna sai ajaloo erialal doktoritöö kaitsnud Timo Aava ja 4000-eurose preemia pälvis õigusteaduse magister Hegle Pärna.

Lennart Meri teadustöö auhind antakse autorile või autorite kollektiivile kõrgetasemelise teadustöö (sh doktoritöö) eest, milles on käsitletud Eesti riiki, rahvast, kultuuri või ühiskonda.

2024. aasta Lennart Meri teadustöö auhinna pälvis Timo Aava. 2023. aastal kaitses ta Viini Ülikoolis doktoritöö, milles analüüsis arutelusid kultuuriautonoomia üle ja selle idee toimimist, keskendudes 20. sajandi esimese poole Eestile ja teistele Euroopa riikidele. Doktoritöö aitab paremini mõista, miks võttis Eesti Riigikogu sada aastat tagasi, 1925. aastal vastu vähemusrahvuste kultuuromavalitsuse seaduse, mis oli toonases Euroopas üks vähemuste suhtes sõbralikemaid õigusakte. Töö annab väärtuslikku teavet vähemusrahvuste ajaloost ning Eesti mõtteloost ja selle seostest muu Euroopaga.

Timo Aava on auhinna saamise üle õnnelik ja tunneb tänulikkust. „On erakordselt suur au pälvida oma teadustöö eest selline tunnustus. Ühtlasi on see minu jaoks suur innustus oma teadustööd jätkata. Olen tänulik kõigile, kes on mind selle uurimistöö juures toetanud,“ sõnas Aava.

Lennart Meri magistritöö auhind antakse autorile, kes on kaitsnud Tartu Ülikoolis hindele A magistritöö, milles on käsitletud Eesti riiki, rahvast, kultuuri või ühiskonda.

2024. aasta Lennart Meri magistritöö auhinna sai Hegle Pärna. Mullu Tartu Ülikoolis kaitstud töös uuris ta generatiivse tehisintellekti arendamist ja kasutamist ning sellega seotud autoriõiguslikke küsimusi. See teema on olnud eriti aktuaalne viimastel aastatel, kuna generatiivse tehisintellekti arendamisel kasutatakse suuri andmekogusid, mis sisaldavad ka autoriõigusega kaitstud teoseid. Kehtiva õigusraamistiku selgus selles vallas on aga olnud mõnda aega puudulik.

Tegu on erialadevahelise magistritööga, mille kirjutamisel tuli autoril kohaldada õigusalaseid teadmisi uudse ühiskondliku nähtuse kohta. Hegle Pärna sõnul avardab auhinna pälvimine tema tulevikuvõimalusi. „Lennart Meri auhinna saamine on suur au, mis annab mulle võimaluse täiendada oma erialaseid teadmisi välismaal ja koguda uusi ideid tehisintellekti valdkonna kitsaskohtade lahendamiseks Eestis,“ rääkis Pärna.

Lennart Meri teadustöö auhinna fondi tegevust korraldab ja auhinnad määrab fondi halduskogu, kuhu kuuluvad alates 2024. aastast vandeadvokaat Jüri Raidla (esimees), vabariigi presidendi abikaasa ja Tartu Ülikooli Sihtasutuse patroon Sirje Karis, ettevõtja Tiit Pruuli, suursaadik Jüri Luik, Vabariigi Presidendi Kantselei siseosakonna juhataja Erki Holmberg, loomaökoloogia professor Tuul Sepp ja Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser.

„Kõik esitatud tööd vastasid fondi eesmärgile, milleks on tunnustada ja väärtustada Eesti riiki, rahvast, kultuuri või ühiskonda käsitlevat teadustegevust ning aidata kaasa teadustööde kvaliteedi edendamisele. Töid oli väga erinevatest teadusvaldkondadest, mis suurendas konkursi väärtust märkimisväärselt,“ nentis fondi halduskogu esimees Jüri Raidla. Tema hinnangul olid paljud kandidaadid ilmselt silmas pidanud ka Lennart Meri omaaegset tegevust, mistõttu esitati konkursile palju töid ajaloo, kultuuri, eesti keele ja kirjanduse ning riigi ja õiguse vallast.

2007. aastal asutatud Lennart Meri teadustöö auhinna fondi eesmärk on jäädvustada iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigi esimese presidendi, Tartu Ülikooli Sihtasutuse toonase patrooni Lennart Meri mälestust.