Jagati esimesed Regionaalhaigla stipendiumid üliõpilastele ja residentidele

Tartu Ülikooli Sihtasutuse nõukogu liikmeks asudes sai Regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu ülevaate erinevatest stipendiumitest. Talle tuli üllatusena, et Regionaalhaiglal polegi veel oma stipendiumeid ning nii sündiski mõte nende loomiseks. “Arstiks õpitakse ainult Tartu Ülikoolis ja Regionaalhaigla on üks suurimaid haiglaid Eestis. Kui uurisin kolleegidelt, et miks meil veel oma stipendiumeid pole, olid nad sama üllatunud,” meenutab Peedu. Just sellest taipamisest saigi alguse idee luua Regionaalhaigla stipendiumifond. 

„Meditsiinivaldkonnas on arvukalt ülikooli pärandfondidest finantseeritavaid stipendiume, mis on üsna kitsalt suunitletud,“ lisab Tartu Ülikooli Sihtasutuse juhataja Leelo Muru. Suurhaiglatest on Regionaalhaigla esimene, kes asutas oma stipendiumifondi Tartu Ülikooli Sihtasutuse juurde. 

Erakordselt suur huvi

Kevadel said kandideerida üliõpilased ja residendid, sügisel on plaanis välja anda stipendium ka õppejõududele. „Praegu on kõik läinud plaanipäraselt ning huvi on olnud erakordselt suur – õppestipendiumit taotles 47 tudengit, residendistipendiumile kandideeris 13 taotlejat. Taotluste hindamine on üsna mahukas ja vastutusrikas töö,“ kommenteerib Muru.  

Uus võimalus õppejõududele

Just õppejõududele mõeldud stipendium on uuenduslik. „Kui haiglas kolleegidega arutasime, milliseid stipendiumeid peaks välja andma, analüüsisime ka juba olemasolevaid võimalusi. Näiteks anname igal aastal välja noore arsti/spetsialisti stipendiumit, elukestva õppe stipendiumit, AS Maag teadusstipendiumit ning radioloogiatehnikute ja bioanalüütikute stipendiumit. Saime üsna kiiresti aru, et kui Regionaalhaigla panustab ise üha rohkem õpetamisse, peaksime pakkuma stipendiumit ka õppejõududele,“ selgitab Agris Peedu. „Me ei saa toetada üksnes noori, vaid ka neid, kes on juba aastaid panustanud, olgu arstina või õppejõuna, ning kel on ka vajadus end pidevalt täiendada, et olla oma töös veelgi parem,“ kinnitab ta. 

„Selleks, et aednik oma hoolealuseid paremini kasvatada saaks, peab ta ennast pidevalt täiendama ja juurde õppima,“ toob Leelo Muru võrdluse. „Väga rõõmustav on, et Regionaalhaigla mõtleb ka õppejõudude arengule väärtuspõhiselt. See on tohutult tänuväärne, et selline lähenemine fondi sisse kirjutati.“  

Panus maailmatasemel arstiõppe tagamisse

Peedu sõnul on kogemus seniste stipendiumitega olnud positiivne ja see annab alust optimismiks ka Tartu Ülikooli Sihtasutuse juures loodud stipendiumite osas. „Regionaalhaigla eesmärgid ei piirdu kunagi vaid meie enda organisatsiooniga – tipphaiglana on meil kohustus panustada arstiõppesse laiemalt,“ on Peedu veendunud. Ta loodab, et asutatud stipendiumid annavad saajaile motivatsiooni teha lisasamm nii enda kui ka arstiõppe arenguks.  

Stipendiumite üheks eesmärgiks on toetada ja innustada teadustööga tegelemist. „Tänapäeva meditsiinis ei saa ilma teaduseta ning oleme näinud teadustegevuse huvi kasvu ka meie arstide seas,“ tunnistab Peedu. Samas tõdeb ta, et teadustegevuse tulemuste viimine igapäevatöösse pole alati lihtne. „Harjumusel on suur jõud ja kuigi tahetakse muutusi, siis sageli nii, et oma harjumusi muutma ei peaks. Õppejõu eeskuju üliõpilase teadmistes ja hoiakutes on ülimalt oluline – õppejõud, kes on kursis meditsiini arengute ja uute praktikatega, innustab ka tudengeid avatud meelega ja uuendusteks valmis olema. Just siin on haigla ja ülikooli koostöö võtmetähtsusega – eilsest ravitööst sünnib tänane teadusuuring, mis mõjutab homset patsiendikäsitlust,“ võtab Peedu oma mõtted kokku. 

Stipendiumiprogrammiga on kavas jätkata seni, kuni leidub huvilisi. Samas viskab Peedu õhku mõtte, kas organisatsioonipõhised stipendiumid peaks kestma aastakümneid. Tema sõnul võiks kaaluda arstiteaduskonnas jagatavate stipendiumite konsolideerimist. „Regionaalhaigla huvi ei ole omanimeline stipendium, vaid ilmselgelt laiem – olla tugev partner maailmatasemel arstiõppe tagamisel Eestis,“ kinnitab ta.  

Tulevikuarstide pühendumus ja sihid

2025. aasta Regionaalhaigla arst-residendi stipendiumi pälvis Karl Oliver Tomson, Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna anestesioloogia ja intensiivravi residentuuri 4. aasta arst-resident. Stipendiumi abil suundub ta Rootsi Karolinska Ülikooli haiglasse, mis on üks Euroopa juhtivaid meditsiiniasutusi. 

Tomson võttis stipendiumi vastu suure tänutundega. „On väga suur au ja uhkus olla selle stipendiumi esimene stipendiaat. Tean, et kandideerisid mitmed andekad ja pühendunud residendid, kes kõik oleksid seda toetust väärinud. Just seetõttu tunnen ma ka erilist vastutust kasutada seda võimalust maksimaalselt targalt ja sihipäraselt,“ sõnas Tomson, kes plaanib omandatud teadmised ja kogemused tagasi Eestisse tuua. 

Regionaalhaigla õppestipendiumiga tunnustati Emma Anni Koppelit, kes on Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna arstiteaduse integreeritud õppe 4. aasta üliõpilane. Koppeli sõnul võimaldab stipendium tal suunduda kõrgetasemelise meditsiinisüsteemiga Taiwani haiglasse kliinilisele praktikale. Ta plaanib oma tuleviku siduda üldkirurgiaga.

Õppestipendiumi pälvis ka Karl-Sten Kõrgmaa, kes on arstiteaduse integreeritud õppe 5. aasta üliõpilane. Talle pakub huvi erakorraline meditsiin ja oma praktika plaanib ta läbida just Regionaalhaiglas. Lisaks plaanib ta stipendiumi abil osaleda Saksamaal toimuval ülemaailmsel tervisekonverentsil World Health Summit ning Eestis toimuval sõja- ja katastroofimeditsiini konverentsil. Stipendiumis näeb ta tunnustust senise tegevuse eest ning võimalust end nii kliiniliselt kui ka tervisepoliitika teemadel arendada.

Lisaks sai õppestipendiumi Kristiina Tideman, kes on samuti arstiteaduse integreeritud õppe 5. aasta üliõpilane. Tideman plaanib stipendiumi toel sooritada 6. kursuse kirurgia praktikatsükli lõunapoolkera parimas Israelita Albert Einsteini nimelises ülikoolihaiglas, mis asub São Paulos, Brasiilias. Seal omandatud teadmisi ja kogemusi loodab ta Eestis oma tulevaste kolleegidega jagada.