Heidi-Ingrid Maaroosi teadustöö stipendiumi sai Kristjan Tropp
Heidi-Ingrid Maaroosi stipendiumi statuudi järgi pälvivad stipendiumi arsti põhiõppe üliõpilased, kes teevad teadustööd kliinilistel erialadel, on hea õppeedukusega ning aktiivsed osalejad üliõpilaselus. Tänavuse aasta stipendiumi pälvis 3. kursuse üliõpilane Kristjan Tropp, kes liitus molekulaarpatoloogia uurimisgrupiga bio- ja siirdemeditsiini instituudis alates esimesest kursusest.
Artikkel refereeritud ajakirjast Eesti Arst.
Kristjan Tropp uuris seoseid tsütomegaloviiruse infektsiooni, erinevate autoantikehade esinemise ja terviseseisundite avaldumise vahel Eesti geenivaramu vereseerumitest. Üliõpilase panuseks uurimisrühmas oli tsütokiinide vastaste autoantikehade ja tsütomegaloviiruse vastaste antikehade kontsentratsioonide määramine vabatahtlike vereseerumitest lutsiferaas immuunpretsipitatsiooni süsteemi (LIPS) abil. Tulemusi esitles tema projektikaaslane Kertu-Triin Roosmann Nero arstiteaduskonna aastapäeval posterettekande ja välkkõnena pealkirjaga "Tsütokiinide vastaste autoantikehade esinemissagedus populatsioonis".
Seejärel tegeles Kristjan Tropp patogeensete autoantikehade iseloomu ja dünaamika uurimisega autoimmuunse pulmonaarse alveolaarse proteinoosiga patsientidel. Selles teadustöös uuriti korrelatsioone granulotsüütide ja makrofaagide kolooniaid stimuleeriva faktori (GM-CSF) vastaste autoantikehade ja pulmonaarsete näitajate vahel autoimmuunse pulmonaarse alveolaarse proteinoosiga patsientidel. Kristjan Tropp määras autoantikehade neutraliseerimisaktiivsust Hek-Blue reporterrakuliiniga ja antikehade kontsentratsioone lutsiferaas immuunpretsipitatsiooni süsteemiga ning analüüsis mõõtmistulemusi programmiga Graphpad Prism. Töö tulemused kanti ette koos laborikaaslase Kristofer Rajasaluga arstiteaduskonna päevadel ning ka Eesti Kopsuarstide Seltsi sügiskonverentsil 2024. Ettekande graafikud ja pulmonaarse alveolaarse proteinoosi patogeneesi ülevaade ning illustratsioonid loodi programmis Biorender.
Kristjan Tropi osalemine teadustöös üliõpilasena on hea näide teadustöö ja kliinilise töö vahelisele sünergiale. Arvestades, et juba esimesest kursusest peale on Kristjan Tropp tegelenud mitmete uuringutega, mis on seotud autoimmuunhaigustega ja immuunsüsteemi toimimisega, annab see kogemus talle sügavama arusaama haiguste patofüsioloogiast ja võimalikest ravivõimalustest ning oskused tõenduspõhise meditsiini rakendamiseks. See oskus on oluline patsientidega suhtlemisel, kus on vaja selgitada diagnoose ja ravivõimalusi arusaadavalt ja empaatiliselt. Lisaks on üliõpilane omandanud oskusi laboratoorsete meetodite ja andmeanalüüsi valdkonnas. Need oskused on olulised nii diagnoosimise kui ka ravi efektiivsuse hindamise seisukohast. Seega on teadustöö kogemus andnud väärtuslikke oskusi ja teadmisi, mis on kasulikud ka patsientidega töötamisel.
Lisaks teadustööle on Kristjan Tropp aktiivne ka õpetamises, töötades bioloogia aines õppeassistendina ning andes 1. kursuse arstiteaduste tudengitele praktilisi tunde molekulaar- ja rakubioloogia teemadel. Töö õppeassistendina näitab tema võimet keeruliste teaduslike kontseptsioonide selgitamiseks ja arusaadavaks tegemiseks.
Professor Kai Kisand iseloomustab Kristjan Troppi järgnevalt: „ Kristjan omandas kiiresti vajalikud uurimismetoodid ning näitas end pühendunud ja innuka noore uurijana. Akadeemiliselt on Kristjan olnud erakordselt võimekas, omades keskmist hinnet 5.0. Lisaks on Kristjan tegus õppeassistendina andes 1. kursuse arstiteaduse tudengitele bioloogia aine raames molekulaar- ja rakubioloogia praktikume. See näitab tema oskust teadmisi edasi anda. Lisaks akadeemilistele saavutustele on Kristjan osalenud tudengivarjuprogrammis, tutvustades arstiteaduskonna õpet mitmetele gümnasistidele. Tema osalemine töögruppi tutvustavatel üritustel näitab tema soovi panustada kogukonda. Kristjan on olnud ka liige Eesti arstiteadusüliõpilaste seltsis, kus tema suurim panus on olnud diabeedipäeval veresuhkru mõõtmiste teostamine ja juhtimine kodulinnas, Rakveres.“
Viite üliõpilase soovile jätkata teadustööd ja arendada oma oskusi andmeanalüüsis, soetada vajalikku varustust ja keskenduda oma teaduslikele eesmärkidele kirjutab Kristjan Tropp oma motivatsioonikirjas: "Sooviksin stipendiumi eest osta endale uue arvuti, mis võimaldaks mul analüüsida vajadusel suuremaid andmemahtusid".