Lennart Meri teadustöö auhinna fond — Tartu Ülikooli Sihtasutus

Lennart Meri teadustöö auhinna fond

Fondi eesmärk

Lennart Meri teadustöö auhinna fond on loodud Tartu Ülikooli poolt, et jäädustada taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimese presidendi, Tartu Ülikooli Sihtasutuse patrooni Lennart Meri mälestust.

Tehes fondi annetuse, aitate tunnustada ja väärtustada teadustegevust Tartu Ülikooli õppejõudude, teadustöötajate ja üliõpilaste hulgas ning laiemalt kogu ühiskonnas ja aitate kaasa teadustööde kvaliteedi edendamisele.

Tutvu stipendiumi statuudiga

Keda toetatakse?

Lennart Meri teadustöö auhind antakse välja stipendiumitena kahes kategoorias - auhinna üleandmisele eelnenud kalendriaasta jooksul kaitstud või ilmunud Eesti riiki, rahvast, kultuuri või ühiskonda käsitleva ühe magistritöö ja samal ajavahemikul kaitstud või ilmunud kõrgetasemelisi teadustöö (kaasa arvatud doktoritöö) autorile või autorite kollektiivile.

Magistritöö eest antakse välja 1500 euro suurune stipendium ning teadustöö eest 3500 eurone stipendium. Alates 2007. aastast on kokku välja antud 8 stipendiumit.

Lühielulugu

Lennart Georg Meri (29. märts 1929 Tallinn – 14. märts 2006 Tallinn) oli Eesti kirjanik, filmitegija, diplomaat ja poliitik, Eesti president 1992–2001.

Isa diplomaadiameti tõttu käis Lennart mitmes Saksamaa ja Prantsusmaa koolis ja omandas hea keelteoskuse. Ta valdas saksa, prantsuse, inglise, soome ja vene keelt. Pärast Eesti okupeerimist küüditati Georg Meri perekond 1941. aastal Siberisse. Sealt naasid nad 1945. aastal. Eestis lõpetas ta Tallinna 10. Keskkooli ja astus seejärel Tartu Ülikooli. Lennart Meri lõpetas Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude aastal 1953. Aastal 1963 võeti Lennart Meri Eesti Kirjanike Liidu liikmeks.

1992. aastal valiti Lennart Meri Eesti Vabariigi presidendiks ning aastal 1996 valiti ta teiseks ametiajaks tagasi. Presidendina tegi ta väga palju ära Eesti tutvustamiseks ning aitas riigis stabiilset demokraatiat kehtestada. Pärast presidendiametist loobumist jätkas Lennart Meri aktiivset ühiskondliku tegevust: pidas loenguid ja kõnesid, suhtles nii välisriikide esindajate kui ka lihtsate Eesti kodanikega. 2001. aastal valiti Lennart Meri Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks.

Senised auhinna laureaadid:

2007/2008.a.

  • Prof. Valter Lang monograafia "The Bronze and Early Iron Ages in Estonia" eest 50 000 krooni;
  • Kristina Veidenbaum magistritöö "Uudistemagasin kui sotsiaalne ressurss teismelistele. Kvalitatiivne uurimus telesaate "Reporter" retseptsioonist" eest 20 000 krooni.
2008/2009.a.
  • Liisi Laineste doktoritöö "Post-socialist jokes in Estonia - continuity and change" eest 50 000 krooni;
  • Erkki Hirsnik magistritöö "Karistusõiguslik vaenu õhutamine" eest 20 000 krooni.
2009/2010.a.
  • Indrek Paavle doktoritöö "Kohaliku halduse sovetiseerimine Eestis 1940-1950" eest 50 000 krooni;
  • Mart Lätte magistritöö "Eestlaste sõjalised koormised keskajal" eest 20 000 krooni.
2014/2015.a.
  • Jaak Valge monograafia "Punased I" eest 3500 eurot;
  • Kertu Anni magistritöö "Linna ja selle lähialade struktuuri kujunemine Tartu linnaregiooni näitel" eest 1500 eurot.