Investeerimispoliitika

Üldist

Tartu Ülikooli Sihtasutus (edaspidi “SA”) on asutatud 1997. aastal eesmärgiga vahendada majanduslikku toetust Tartu Ülikooli õpilastele ja teaduritele. Sihtasutuse keskseks põhimõtteks on talle annetatud kapitali säilitamine, kusjuures stipendiume makstakse välja vaid kapitalilt teenitud finantstulult. SA lähtub oma investeerimistegevuses konservatiivsest investeerimisstrateegiast, mis tagab optimaalse kapitalitulu ja varade volatiilsuse suhte.

SA investeerimispoliitika ja strateegilise varade jaotuse piirangud määrab ära SA nõukogu Investeerimisdeklaratsiooni kinnitamise kaudu , selle täitmist ning vajalike muudatuste algatamist kontrollib igapäevaselt SA juhatus, delegeerides Investeerimisdeklaratsiooni täitmise ning SA kapitali haldamise kohustused väärtpaberituru kutselistele osalistele.

Investeerimistegevuse põhimõtted

SA investeerib oma finantsvarad, eranditult läbi väärtpaberituru kutseliste osaliste.

Väärtpaberituru kutselised osalised (edaspidi: “VKO”) on Finantsinspektsiooni tegevusloa alusel tegutsevad fondivalitsejad, investeerimisasutused ja krediidiasutused (Väärtpaberituru seaduse § 7 ning Investeerimisfondide seaduse § 1-3 mõttes).

SA juhatusel on õigus välja kuulutada konkursse VKO-de vahel parimaid tingimusi (väiksem haldustasu, parem nõustamine, tugi ja teenusevalik jms.) pakkuva koostööpartneri leidmiseks.

SA põhikapitali haldaval VKO-l peab olema piisav kogemus ning rahaline, inimkapitali- ja tehnoloogiline ressurss võimaldamaks edukalt hallata SA varasid ning täitmaks riskide hindamise, perioodilise aruandluse, investeeringute kohta peetava eraldi arvestuse jms. kohustustest lähtuvaid nõudeid.

SA põhikapitali haldav VKO kinnitab käesoleva Investeerimisdeklaratsiooni varahalduse lepingu kohustusliku lisana. Lahknevuste korral varahalduse lepingus ning käesolevas Investeerimisdeklaratsioonis sätestatud VKO õiguste ja kohustuste vahel kohaldatakse Investeerimisdeklaratsioonis sätestatut.

Riskid

SA põhikapitali haldamisel kohustub VKO arvestama riskidega, mille maandamiseks on seatud erinevad investeerimispiirangud

Likviidsus

SA investeeringud peavad olema likviidsed sel määral kuivõrd on vaja SA igakuiste operatiivkulude katteks. Samuti peab investeeringute ajaline horisont olema koostatud selliselt, et oleks võimalik realiseerida investeeringuid sel määral, mis on vajalik stipendiumite väljamaksmiseks iga-aastase netotootluse piires.

Investeerimispiirangud

Varade jaotus:

Intressiinstrumendid max 100% portfellist

Aktsiainstrumendid max 30% portfellist

Instrumendipiirangud:

aktsiainstrumendid;                         intressiinstrumendid
a. otsepositsioonid max 15%;             max 100%
b. fondide osakud max 30%;              max 100%

c. deposiidid (kuni 12 k.) x 100%

Emitendipiirangud:

a. sama emitent (v.a fond) max 5%;  max 5% A/A+
max 10% AA-
max 20% OECD riik

b. ühe fondi osakud/aktsiad max 5%; max 10%

c. mitteriiklikud emitendid x max 50%

d. ühte krediidiasutusse
paigutatud deposiidid x max 40%

e. ühte kontserni kuuluvate firmade väärtpaberid (kokku aktsiad ja võlakirjad, ei kehti
investeerimisfondide puhul) 20 %

Kvaliteedilt piiratakse emitendiriski, lähtudes emitendi krediidireitingust (S&P või Moody’s) järgmiselt:

a. Positsioonid kestusega kuni 1 aasta – P-1/A1;

b. Positsioonid kestusega üle 1 aasta – A3/A-

c. Majanduskoostöö ja Arengu Org. liikmesriigi emitent – A2/A

d. Eestis registreeritud emitent – P-3/A3

Intressiriski piirangud:

maksimaalne kaalutud keskmine modifitseeritud duratsioon 4 aastat, kusjuures investeeringud 3 kuud kuni 3 aastat peavad moodustama vähemalt 50% võlakirjaportfelli mahust

Valuutapiirangud:

Baasvaluuta on EUR

Avatud valuutapositsioon max 15% aktsiainstrumentidesse
0% intressiinstrumentidesse

Võrdlusindeks:

VI = EURIBOR (12 kuud) + 3%